Me jalutasime mööda liivaste seinteg koridori. Kõik hakkas järjest tuttavamana tunduma. Minuga koos mahajäänusi oli 3 ja ettepoole jooksnuid oli kaks. Siis keegi hõikas, et ta leidis mingi Sigatüüka sarnase kujutise. Sellest hetkest teadsin ma kõike, mis järgmisena põhimõtteliselt tuleb. Ma jooksin ja vaatasin, mis see kuju on. See seina maal oli suures kambris, millel olid punased hiinauksed ja pruunikad seinad. Ma vaatasin ringi, kuini kõik olid kohal ja kutsusin kõik minema.
Siis tekkisid ukse ette suured punased lavakardinad. Need katsid peaaegu kogu seina. Ma arvasin, et sealt tuleb kohe välja see asi, seega jooksin ma kardinate kõrval oleva seina ette. Keegi uudishimulik tüdruk vaatas kardinate taha ja siis avanesid kardinad. Minu poole oli sihitud püstol ja ma olin üllatunud, kuna see ei olnud mitte hiiglaslik basilisk, vaid Severus Snape (Mitte imestada, mu unenäod on kahtlased). Tal oli seljas lilla mantel ja peas sama värvi kõrge ja lontakas kaabu. Ta vist teadis, et seeunenägu on minu mälus olemas, seega ta valis täpselt õige koha ja suunas püstoli minu pea poole. Severus küsis, et äkki keegi soovib end ise ära tappa. Võtsin kiiruga püssi ja lasin endale kuuliga vastu pead.
Ma olin peaaegu surnud, kui sisse tuli hiiglalik madu. Ma hüüdsin, et too tuleks ja tapaks mu kohe ära, aga uss vist ei kuulnud mind. Ta roomas mööda ruumi ringi ja saatis kõigile ähvardavaid pilke. Mõne aja pärast lendasid sisse haldjad. Neli neist võtsid mu sülle ja viisid meid kõiki välja.
Möödus vist paar päeva ja ma toibusin. Ma sain endale oma isikliku haldja (pisike ja hästi nunnu). Ma olime kooli teisel korrusel õpetajate toa juures. MA tundsin vist selle hetke ära, igaljuhul teadsin ma, et nonde uste juurde jäämine on surmav mõte. Võtsin haldjakese sülle ja jooksin alla. Seina ääres istus grupp haldjaid nende kampsunites ja mõtsidega. Ma istusin nende vahele, kuna see oli kõige kaitstum koht. Sinna ilmus ka Lumileid ja me ootasime.
-......Siis astus tuppa sisse venna ja karjus, et kell on kümme... (Mu isa ja ema otsustasid, et mind tuleb iga hommik äratada hiljemalt kell 10). Tegin korraks näo, et ärkan üles ja jäin tagasi magama.....-
Hilisemast unenäost ma kahjuks rääkida ei taha, kuna see oli liiga.... hmmmm..... ma isegi ei oska õelda, aga äkki siis kurb :)
Ma olen seda postitust suht terve päev (11-17). Seda kuna käisin vahepeal rullitamas. Emmel oli küll vist lõpuks šokk. :) Aga vähemalt on nüüd mul piparmüni teed. No seda kodust ikka :)