NÄDAL ON LÄBI! KÕIK ON LÄBI! *Kurbus*

 1) Ma vabandan kõigi ees, kellele ma viimaste päevade jooksul mingit häma olen ajanud (Specially you, my mother).


 Iiiigaljuhul on mul olnud väga põnev nädal :) alustame algusest?


 No esmaspäeval käisin varahommikul tegemas omi toimetusi ning seejärel ühinesin ühe vägagi kulgeva matemaatika tunniga, kus ma pidin esipingis istuma. Peale seda läksime me Kääpale. Seal oli 4 toredat loengut. Eriti põnev oli Soome-Ugri keelte uurimine, kuna põhimõtteliselt poolt teksti ma teadsin valest (Alustades sellest, et Võru keelt loetakse eraldi, mitte Setu keelt) #EiKommenteeri #PeaksRohkemTundidesKuulama
 Oli tore :D

 Siis teisipäeval oli meil esinemine kesklinnas näidendiga. Oli tore. Hilja õhtul oli veel ka solf. Oli põnev.

 Kolmepäeval hämasin ma midagi koolis esimesed 4 tundi, siis ma hämasin midagi aulas koos põnevate inimestega *Kriss ja Liis karjuvad minu nime* Siis oli etendus. Kõige depressiivsem etendus elus vist. Aga lol, mingi Sander hakkas improviseerima ning mina laval istudes pidin täiest jõust naeru kinni hoidma (Dänx) Tegelt vist ei pidanud... ah gad ma ei mäleta :( Ja siis saigi kõik otsa. Kõik läksid randomilt minema ja värki/särki ja mina läksin koju ploomi nektarit jooma (Õpetajatel jätta palun see osa vahele). Möödus 10 minutit ja ma läksin kehalise tundi. Kõige depressiivsem kehaline vist elus. Ma naeratasin ja siis pisarad voolasid ja me pm. Liisiga koos kogu see aeg nutsime ja ma sain veel kõigele lisaks võimlemiskava 5- sest et kramp varbas (Dänxud geenid)... Põnev elulugu mul. Mu kirjastiil hakkab vaikselt meenutama Älissi megapõnevat elu.

 Iiigaljuhul Yesterday was wednesday, today it is friday, tomorrow it is friday ja täna käisin Parksepas :) Oli tore. Alguses ootasime tund aega tühja, siis jaguneti eraldi ruumidasse. Ma jäin teistest täielikult maha, seega sain ma proovile panna oma oskuslikud orienteerumisvõimed :D Leidsin isegi mingi randomi klassi üles ja läksin sisse ja ennäe- seal olid Kätlin ja Sandra. Nii põnev oli neid kuulata, kuid vaieldamatult parim oli kindlasti Vastseliina tüdruk, kes tegi oma uurimustöö Ita Everiga kohtumise kohta. Lihtsalt kahju oli siis, kui ta ära lõpetas. Niisiis möödus pikk ootamine ja kõik pidid naasema saali. Mul ei lubatud istuda taha ning kästi koheselt "SEE ASI" välja võtta. Jah, see tädi ütles mulle, et võta see ASI sealt välja. Solve. Terve see aeg, kui esimene onu oma kõnet pidas, närveerisin mina ning värisesin. See muidugi oli külmast, sest no olgem ausad- kuna mul külm ei oleks :D And finally he stopped. Siis veel premeeriti kõiki õpetajaid ning minu nimi lausuti. Ma tõusin, lükates kõik oma asjad selle käigus ümber ning sammusin inimeste ette. Järgmine küsimus oli- KUHU KURAT MA MINEMA PEAN? Vaatan lootusetult ennast ümbritsevat, vaatan õpetajale otsa naeratan ja küsin: "Mida ma tegema pean?" Ma pidin kuidagi lavale minema (Ps. isegi tooli pidin ise võtma). Läksin siis lavale... jälle- mida ma tegema pean? Paigaldasin oma tooli, aga ei, ma pidin kusagil lava nurgas olema. Kusjuures varem veel küsiti, et kas ma soovin mikrofoni. Kas rääkimiseks või pilli jaoks? Ma tahtsin rääkimiseks, kuna mu kurk ei ole korras. Mikrofon loomulikult paigaldati kandle ette.
 Panin kandle toolile, tõmbasin 2 korda hinge, vaatasin publikusse ning hakkasin, naeratus näol, karjuma oma teksti. Istusin, tõmbasin keelt ning tajusin, et mu pill on lootusetult häälest ära. Mängides hakkas endal lausa kõhe tunne ning kogu aeg, kui mingi hirmus kooskõla tuli, läks mul midagi sassi... Lõpuks see õudus lõppes ning hakkas veel hullem jama- inimesed hakkasid komplimente jagama... eriti hea oli see, et üdiselt tuldi siis, kui me saime süüa ning mul oli suu täis... thx :)



















 Tere! :) jälle :) Mul sai kõrini kõigest. Reaalselt. Ma ei mäleta pm. midagi enam. Ma mäletan ainult... üksikuid pilte, aga mitte millegi täis lugu. Pea ka valutab ja käib ringi.

 Nii nüüd üks moraal:

 Läksin siis ja harjutasin :) Teate, mis juhtus? Ma lõpuks kirjutasin laulu valmis. See on täielikult omalaadne, kuna see on kolmemõõtmeliselt kirjutatud. No selle all mõtlen ma seda, et kõik kolm erinevat salmi on kirjutatud erinevate emotsioonide, inspiratsiooni ja ajajärguga. (Ps. jah, ma olen seda lugu kirjutanud üle kuu aja) (Ps. ma tean, et see on väga liiga pikk aeg, aga no yolo?)

 Siin siis on see algversioon. Kostuvad valed kõrgused, valed keeled, valed akordid, valede laste nutt ja isegi natuke vee vulinat, kui tahate ;)

 NB! TEGEMIST ON ALGVERSIOONIGA! PÕHIVERSIOON EI TULE ESITUSELE MITTE KUNAGI!

lihtsalt postitus

 Mis on Juba pealinn?

 Kui küsimus oleks sõnastatud minu nipiga küsimusena, siis vastus oleks Hil Ja, aga reaalselt- ei kujuta ette.

 Ühesõnaga käisin täna väljas... Lihtsalt väga halb plaan. Ma vabandan kõigi ees, kelle süda sai nüüd veidi haiget, kuid tõesti see oli väga halb mõte, kuna mu pea on lihtsalt nii laiali.
 Ühesõnaga suutsin ma lõpuks juba mingit tarkust ajada... ja siis ma lihtsalt tahtsin vastu seina joosta. Btw. ma hommikul juba jõudsin seda teha #NoComment
 Aga sellegi poolest oli üks hea asi- ma kohtusin ühe võrratu inimesega- CARMEN!!!!! See oli tõsine kirss tordihunniku otsas :)



 Iiiiiiiigaljuhul on mu pea nii laiali otsas, et kui ma otsustasin õppida aasia riike kell 10 öösel, siis ma suutsin panna Hispaania Hawaii asemele... #NoComment

By the way ma keeldun muusikakoolis edasi käimast, sest see on liiga raske ja ma rebisin täna võrratud 5 lehekülge tähtsaid sõnu puruks, kuna mulle ei meeldinud nende järjekord, väljanägemus ega üleüldse tähendus.


 Sellega ma õpetan... Ärge sõitke ühistranspordiga, kuna võibolla te saate tuberkoloidi ja teil tekib isu hakkata alkoholi tarbima ning alkohol tekitab nii kui nii suitsetamis vajaduse ja te surete (Tuuma pommid ma igaks juhuks jätan see kord välja)

 Sellega ma lõpetan! Päikest ja kuuma! :)

KASSIL ON TRAUMA!

 Kui nüüd täiesti aus olla, olen ma viimased 3 päeva lihtsalt depressioonis ringi käinud, kuna ma eeldasin kõigest kõige hullemat. Mul oli kavas joosta Juuti pool tundi enne algust. Kuid ma võtsin enese kokku. Ja ma tegin õige teo.

 See sweet 16 party oli võimas. Nagu ikka keegi ei saanud midagi aru, kõik naeravad lihtsalt selle üle, et kõik naeravad kõige üle ja keegi jätkuvalt ei saanud midagi aru.

 Minu ukse taha ilmusid ilmutised.

 Mingi Kriss

 Mina ja jänx S <3

 Liisiga veidi pilves :D

 Öösel kallistasid kõik Krissi jalgu...

 Kass

 Mingi Carol

 SHAUMA

 Lehtkapsas... tegelikult ma ei saanudki aru, kas see oli lehtedega või lehtedeta kapsas :(

 Just got 100 years old. Wazzup?

Muumitopsid <3

Ps. Ma olen vist ainuke tark, kes hoiab Krissi teodorandiga kokkumääritud kunstlille veega vaasis.

Sweet 16

 MAAILMA. KÕIGE. NÕMEDAM. PÄEV.


JAH.

Tere! :) Pole ammu bloginud- kohe näha, et vanaks hakkan jääma *Halvustav kommentaar endakohta*
 Tegelikult on mul lihtsalt nii jube palju teha... ja mitte millestki rääkida.
 Mõtet on pidada blogi, kus räägid oma igapäevaelust?
 Hommikul ärkasin peavaluga (nagu tavaiselt) äkitselt üles halva unenäo tõttu (nagu tavaliselt). Panin riidesse, läksin kooli ja olin tundides. Meil oli viis tundi, mis möödusid nagu aeg ikka. Siis ma läksin koju ja istusin. Siis ma panin veekannu tööle ning meisterdasin paar meisterliku saia. Selle ajaga sai vesi keedetud. Ma kallasin selle tassi, kus oli musta tee kotike (mitte saga, sest see on liiga keemiline) ja läksin vajutasin läpaka sinisele nupule. Ma läksin võtsin oma tee ning lülitasin neti sisse. Saiadsaid valmis. Võtsin oma saiad ning nautisin rahuliku lõunat karjuva venna ja tema sõbra seltis. Oli tore.

Tore. Igaljuhul tahan ma teile tutvustada oma lugu. Õhh see on nii võrratu. Esimene jutt, mida mulle reaalselt isegi kirjutada meeldib. Hekkhemm inglise keeles, kuna ma lähen (nagu ikka) lihtsamat teed pidi. Igaljuhul räägib see koletistest :3 Lihtsalt, kuna mul on täna nii kummituste päev :3

 Ps. Soovitage häid õudukaid järgmiseks laupäevaks, mis mul arvutis ka on :D

Iiiiigaljuhul: http://www.wattpad.com/28860618-the-ghostly-romance
ja siin on mõnuuuuz asi: :# http://www.youtube.com/watch?v=KBJqTLKzt7k

 Ilusaid ükslambaid,
      Luige marinaad :)