neljapäev, 26. mai 2011

klassipidu!

Jamh. Seee oli tõesti hea etendus- lausa 4D(põhimõtteliselt).
 Alustame siis ikka algusest nimelt Rasmuse ja indreku algus.
Rasmus: ,,Ja nüüd paluma käed üles tõsta kõikidel vanaisadel ja vanaisadel!''
Indrek: (irvab kõrval täiest kõrist)

Siis pidas purks oma ''lühikest'' ja ''hästi jäbimõeldud'' kõne.

Sõidulaul: Sõnad peast ja ei teadnud, kuna liituda

Minu sooloesinemine: Jamh, egas väga hullusti kah ei läinud väljaarvata klaasistunud pilk, sõrrmede kokkuvajumine ja tasane kiirenemine, mis käis närvidele

next it was the inglish play:
I couldn't stand enywere, because everyone standed in my way :S!

Then Rest played her song and I chanced my clothes

Äkitselt aga juhtus minul suur õnnetus, sest ma vahetasin tasaselt riideid ja meie näitlejaid kutsuti! Ma ei jõudnud püksinööpigi kinni panna ja ma jooksen vaikselt teiselepoole lava ja upitan end poiste kesksel püksinööpi kinni.Egas jah mul jäid jalgaauklikud sukad, mille all ega peal ei olnud midagi.
 Noh egas siis näidend kah juste see super pluss extra luks ei olnud. Meie (annu ja minu) osa oli vägagi ühtlane, nimelt ma kukkusin LAVATAGA, ma rõhutan sõna LAVATAGA maha japidin, siis istuli end tagasi lavale tõukama. Me olime Annuga naerukrampides.
 Õnneks/kahjuks ei läinud minuga just kõige hullemini, ses liis väljendas oma haigust. Näitlejate meeleolu oli rikutud vaese väikese Liisikese pärast.

Olgu nüüd ma siis lähen edasi. Rodny lauluaegselt olin ma vaal kardinatevarjus, aga peale seda ma jooksin uuesti lavataha. Olin siis roosas.

Jätame paar kaunist esitlust vahele ja jõuame ühislauludeni. Vididvidiviitviit läks ikkagi suht hästi, aga see eestlase laul oli küll kahtlane. Ma suutsin lõpus õelda mingi kuld?!?!?!?!?!!??!?!?

 Siis aga tuli see söömisjama. Meie Liisu ja Annuga läksime viimaste asju aulast tooma (toidlustamine toimus kodundusklassis). Seal nägime isuäratavaid vahvleeid ja kuna Liisupai oli haige, siis võtsime meie Annuga sealt veitsa magustoitu. Eriti hea part oli see, kuidas anete korjab kokku endale viinamarju ja ütleb, et ta varub endale toitu koduteele. Selle naermise vahel kiitis P**** mind ja ma naersin ja ta ei saanud aru, miks ma sellistes naerukrampides olen.

See oli siis jutt, mida lubasin kirjutada teile, aga vastust ma veel ei avalda kahjuks.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar