Tere! Jällegi mina Eliise. Jah just see Eliise, keda Sa vihkad ja kelle üle on alati lõbus naerda. Ma pean vist nüüd ütlema seda, et mind ei koti see, mida teie arvate, aga ma ei suuda sellist vale enam välja ajada. Mind vägagi kõigutab iga solvav sõna... isegi kui see on öeldud irooniaga. Asi on lihtsalt selles, et mind on terve elu narritud ja ma ei pea enam vastu. Parem öelge mulle juba otse välja, et vihkate mind hirmsalt, kuna siis ma ise vähemalt tean, kellest eemale hoida.
Ja see, kui te niisama huupi üritate mulle selgeks teha seda, et ma olen teile tähtis ja te ei vihka mind... sorry, ma ei julge enam kedagi uskuda. Üks paljudest variantidest ongi see, et minu juures lihtsalt teeseldakse ja selletõttu võetakse välja minu ead ja murtakse mu süda....
Ma olen elus teinud palju vigu, kuid hetkel tunnen, et iga väiksemgi samm on vale ja keegi tuleb lihtsalt ning tõukab mind seljatagant.
Mulle meeldib ainulaadsus. Meeldib erandlikus. Meeldib ebaperfektsus ja lihtsus. Minu jaoks on perfektsus järjekordne jumala tehtud viga.... viga just minu elus. Vahest lihtsalt tundub, nagu olen pandud karistuseks siia maailma... karistuseks kõikide minu endiste vigade eest.
Kõik on nii vale ja halb ja ebaaus. Kõik on raske, aga milleks nutta ju? Teistel inimestell on ju halvemaidki olukordi. On ju kodutuid. On ju murtud südametega inimesi. On lapsi, kes sooritavad enesetapu, kuna maailm on jätnud nad maha. On inimesi, kes on kaotanud töö, mis toob nende lastele leiva lauale. On väga haigeid inimesi....
Kõik on rõõmus ja maailm on hea, aga milleks naerda? Teiste maailm on parem. Kes just sai maailma kuulsaks? Või hüppas 35 km kõrguselt alla.... Kes sai endale tütre? Poja? Kes leidis tee jumalani ja sai oma soovi täidetud? Kes tappis just inimese, keda ta on eluaeg vihanud? Kes võitis kaardimängu ja kes riietas just nuku ilusatesse riietesse? On ju palju õnne? Aga miks peaksid nemad naerma? Miks isegi naeratama? On ju palju õnnelikumaid iniesi neist?
Nad naeratavad, kuna tunnevad rõõmu, kuna neil on see võimalus, kuna maailmon hea ja liblikad lendavad. Kuna linnud laulavad ja päike paistab. Kuna muusika on maailmas olemas. Kuna maailm on täis ebaperfektsust, mis tuleb muuta perfektseks. Nagu lõngakera, mis on vussis ja tuleb lahti harutada.
Aga samas on isegi nende rõõmsate inimeste elus palju halba, palju masendavat... Ja samamoodi on kurbade inimeste elus palju rõõmustavat... kasvõi alkohol- jook, mis parandab kõik haavad paariks tunniks...
Maailmas on palju inimesi, keda narritakse... narritakse läbi interneti või taga rääkides. Aga palju vähem on inimesi, kelle tunnetega lihtsalt mängitakse inimesi solvates ja kiusates......................
Ƹ̴Ӂ̴Ʒ
Ja see, kui te niisama huupi üritate mulle selgeks teha seda, et ma olen teile tähtis ja te ei vihka mind... sorry, ma ei julge enam kedagi uskuda. Üks paljudest variantidest ongi see, et minu juures lihtsalt teeseldakse ja selletõttu võetakse välja minu ead ja murtakse mu süda....
Ma olen elus teinud palju vigu, kuid hetkel tunnen, et iga väiksemgi samm on vale ja keegi tuleb lihtsalt ning tõukab mind seljatagant.
Mulle meeldib ainulaadsus. Meeldib erandlikus. Meeldib ebaperfektsus ja lihtsus. Minu jaoks on perfektsus järjekordne jumala tehtud viga.... viga just minu elus. Vahest lihtsalt tundub, nagu olen pandud karistuseks siia maailma... karistuseks kõikide minu endiste vigade eest.
Kõik on nii vale ja halb ja ebaaus. Kõik on raske, aga milleks nutta ju? Teistel inimestell on ju halvemaidki olukordi. On ju kodutuid. On ju murtud südametega inimesi. On lapsi, kes sooritavad enesetapu, kuna maailm on jätnud nad maha. On inimesi, kes on kaotanud töö, mis toob nende lastele leiva lauale. On väga haigeid inimesi....
Kõik on rõõmus ja maailm on hea, aga milleks naerda? Teiste maailm on parem. Kes just sai maailma kuulsaks? Või hüppas 35 km kõrguselt alla.... Kes sai endale tütre? Poja? Kes leidis tee jumalani ja sai oma soovi täidetud? Kes tappis just inimese, keda ta on eluaeg vihanud? Kes võitis kaardimängu ja kes riietas just nuku ilusatesse riietesse? On ju palju õnne? Aga miks peaksid nemad naerma? Miks isegi naeratama? On ju palju õnnelikumaid iniesi neist?
Nad naeratavad, kuna tunnevad rõõmu, kuna neil on see võimalus, kuna maailmon hea ja liblikad lendavad. Kuna linnud laulavad ja päike paistab. Kuna muusika on maailmas olemas. Kuna maailm on täis ebaperfektsust, mis tuleb muuta perfektseks. Nagu lõngakera, mis on vussis ja tuleb lahti harutada.
Aga samas on isegi nende rõõmsate inimeste elus palju halba, palju masendavat... Ja samamoodi on kurbade inimeste elus palju rõõmustavat... kasvõi alkohol- jook, mis parandab kõik haavad paariks tunniks...
Maailmas on palju inimesi, keda narritakse... narritakse läbi interneti või taga rääkides. Aga palju vähem on inimesi, kelle tunnetega lihtsalt mängitakse inimesi solvates ja kiusates......................
Ƹ̴Ӂ̴Ʒ Ƹ̴Ӂ̴Ʒ
Ƹ̴Ӂ̴Ʒ
Ƹ̴Ӂ̴Ʒ
Ƹ̴Ӂ̴Ʒ
Elu on ilus ja liblikad lendavad
nii võõrad, kui ka enda omad
Kui võtta kõik, siis annad vähe
ja kui annad vähe on hääl ka kähe
ja lõpetad Sa üksinda
ustavate sõpradena
sõpradena,
kes kõik Sult viivad.....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar