Kas keegi mõistab mulle öelda, mis on elu tähtsus?
Ainuke aeg, kui saab elada nö. vabana on lapseeas. Siis ei ole suuri kohustusi, rutiinset eluviisi ega hiiglaslikke unistusi, mis on 'ainukesed pääseteed'.
Kui inimene läheb lasteaeda, algab tema elu esimene suur rutiin. Selle lõpetades astub ta kooli, mis muudab eluviisi ja ka endist rutiini. See muudab inimese. Rõõmsad ja erinevad lapsed muudetakse tüdinud ühtlasteks noorteks, kelle ainuke vajadus on saada suureks. Nelja aasta möödudes hakkavad lisaks rutiinidele tulema ka elu vastuväited. Noortele soovitatakse erineda, kuid samas kästakse jääda samaks. Ja noored ise tahavad näida suurtena lootes, et neid koheldaks, kui lapsi. Nad tahavad olla vabad, aga samas teiste sarnane olemine ja nende sabas kõlkumine on elutähtsad.
Kui see piinarikas algne kool on läbitud, otsides kõiki vastuväiteid, algab aeg, mil üks normaalne teismeline peab endale lisaks koolile veel leidma ka töö. Seda lihtsalt, et täita oma unistused maailma muutmise suhtes. Nüüd õpitakse elama elu ilma, et keegi otseselt hoolitseks Sinust igapäevaselt.
Lõpuks, kui kõik vajalik haridus on omandatud, otsitakse see õige töörutiin, mis üldiselt hõlmab kogu ülejäänud elu. On küll vallandamised, uued töökohad, kõrgendused ja perekond, kuid siiski on see üks kõige pikem rutiin inimese elus.
Aga siiski tahan ma teada, miks peab inimese elu seisnema rutiinides? Mida ma siis üldse siit maalt otsin, kui ma tean väga hästi oma tuleviku ette? Milleks üldse loodi inimrassid?
Kogu see aeg, mil inimesed seda maad on katnud, on neid vallanud rutiin. Asi, mis muudab kõik igavaks. Ekstreem sport, kolimine, rändamine, kuulsus, rikkus... kõik see on samasugune rutiin, nagu kontoriroti elu. Lihtsalt teisest küljest...
Ainuke aeg, kui saab elada nö. vabana on lapseeas. Siis ei ole suuri kohustusi, rutiinset eluviisi ega hiiglaslikke unistusi, mis on 'ainukesed pääseteed'.
Kui inimene läheb lasteaeda, algab tema elu esimene suur rutiin. Selle lõpetades astub ta kooli, mis muudab eluviisi ja ka endist rutiini. See muudab inimese. Rõõmsad ja erinevad lapsed muudetakse tüdinud ühtlasteks noorteks, kelle ainuke vajadus on saada suureks. Nelja aasta möödudes hakkavad lisaks rutiinidele tulema ka elu vastuväited. Noortele soovitatakse erineda, kuid samas kästakse jääda samaks. Ja noored ise tahavad näida suurtena lootes, et neid koheldaks, kui lapsi. Nad tahavad olla vabad, aga samas teiste sarnane olemine ja nende sabas kõlkumine on elutähtsad.
Kui see piinarikas algne kool on läbitud, otsides kõiki vastuväiteid, algab aeg, mil üks normaalne teismeline peab endale lisaks koolile veel leidma ka töö. Seda lihtsalt, et täita oma unistused maailma muutmise suhtes. Nüüd õpitakse elama elu ilma, et keegi otseselt hoolitseks Sinust igapäevaselt.
Lõpuks, kui kõik vajalik haridus on omandatud, otsitakse see õige töörutiin, mis üldiselt hõlmab kogu ülejäänud elu. On küll vallandamised, uued töökohad, kõrgendused ja perekond, kuid siiski on see üks kõige pikem rutiin inimese elus.
Aga siiski tahan ma teada, miks peab inimese elu seisnema rutiinides? Mida ma siis üldse siit maalt otsin, kui ma tean väga hästi oma tuleviku ette? Milleks üldse loodi inimrassid?
Kogu see aeg, mil inimesed seda maad on katnud, on neid vallanud rutiin. Asi, mis muudab kõik igavaks. Ekstreem sport, kolimine, rändamine, kuulsus, rikkus... kõik see on samasugune rutiin, nagu kontoriroti elu. Lihtsalt teisest küljest...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar