Hetkes elamine on ülimalt tervislik. Ma lihtsalt armastan oma hetkest seisukorda. Ma ärkan hommikul ning esimene asi, mis mul mõttesse tuleb on see, et tänane päev tuleb parim. Enne magama minekut ma saan selle väitega alati nõus olla. Iga minu päev on läinud nii hästi viimasel ajal. Ma kulutan kogu oma vaba aja.... ja ka kinnise aja tihti lihtsalt naeratades ja tundes rõõmu just sellest, kes ma olen.
 Ma nägin täna hästi kahtlaseid unenägusid. Täiesti tõsiselt. Hommikul esimese asjana võtsin lahti unenägude seletaja ja see vastas mulle: "Sa leiad oa julguse ning kõik läheb Sul koheselt paremaks!" Aga samas mis mul enam saab paremaks minna? Mul on olemas kõik, mida vaja (va. elektrikitarr ja unistuste elu, aga me ei püüdle siiski ju perfektsuse poole). Ma täiesti lihtsa põhimõttega ei tahagi enam midagi rohkemat, kui mul juba olemas on. Mul on olemas minu elu. Minu imelikult väga kaudses mõttes perfektne elu, mis on nii s**aks tagasihoidlik ning sisaldab ainult unistusi esiplaanile jõudmisest.
 Aga samas pohhyolo, sest ma just kirjutasin sõna "samas" tagurpidi.





APELSIN