esmaspäev, 1. juuli 2013

COEUR

Palun öelge üks Ossu, kes on suurem oma muusika fänn, kui mina :D
 Ma olen vaimustuses sellest, kui head muusikat ma kirjutan. See pole absull normaalne :D Aga samas pohhyolo, sest ma pean vähemalt ühte fänni omama juuh :D aga noh..... anföoagonfgklan NIII HEA MUUSIKA :3
 Aga kõige hullem on see, et..... gad ma isegi ei mäletagi... minu muusika omadused.
 Igal lool on oma tähendus. Igal lool on isik, kes selle sisse on sulanud. Iga lugu on vangistanud ühe mulle tähtsa isiku endasse ning jätab ta nii mulle mälestustesse. Samas ongi muusika minu ainuke mälestus. Mis mälestused mul ilma selleta oleks? Alustades kasvõi sellest, et minu ainukesed sõbrad on seotud muusikaga.
 Haha kusjuures ma kuulasin lindistust oma eelmise aasta häälest... see oli õudne (Mitte, et mul praegu midagi paremat kurgust välja tuleks) kuid siiski....
 Aga samas elu on elu. Muusika on muusika. Sõbrad on muusika. Mälestused on muusika. Elu on muusika ja jätkuvalt muusika on muusika. :)

 See pala on pühendusega ühele armsale inimesele, kes suutis taaskord minu mõistuse hukatusse ajada. #Duck
 https://soundcloud.com/eliise-oss/coeur

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar