Aloha!
Olete te kunagi mõelnud, kui lahedad liftid tegelikult on? Raalselt. Nendega saab öö otsa üles-alla sõita ja seal sees saab tantsida nägusid teha, laulda, naerda ja kõike muudki, mida süda ihaldab.
Ühesõnaga oli paadis lift.
Ma käisin ühe võrratu seltskonnaga Rootsis. Need 3 päeva olid vist mu elu parimad päevad. Kas ma peaksin seda kirjeldama? Mõned soovivad küll. Kas ma teen seda? Haha lol, ma praegu ei ole õige mõistuse juures, seega ei.
Lühikokkuvõte siiski:
Ma ärkasin, läksin autoga Tartusse, seal bussi peale, kus me pm. terve tee minu kõigekallimaga mängisime sudokut ja hädaldasime, kui mööda kõik läheb. Jõudsime siis Tallinna ning liikusime seal oma suurte kottide ja lapsega sadamasse.
OMG SUURED LAEVAD!!! Seda lauset võisid kõik 2 km raadiuses kuulda mu venna suust, kui nad vaid õigeid asju välja suutsid lugeda.
Läksime siis paadile ja oma kajutisse ja värki ja igavlesime niisama.... nojah tegelikult minu ja Caroli koosviibimist ei ole iialgi võimalik nimetada igavlemiseks.
Kui kaubandus avati, tuuseldasime meie kahekesi ringi ja... ja mäluauk. Siis me käisime küüslaugu leibu söömas, mis lõppes sellega, et me läksime Caroliga kahekesi kaarte mängima. Mingi hetk läksime me väikelaste mängualasse mängima.... SEE OLI KÕIGE LÕBUSAM KOHT SELLES LAEVAS!!!
Siis hiljem õhtul läksime karaokesse. OMG see oli võimas. Kõik on täiega täis ja me kahekesi laseme suht mööda, aga samas Yolo, sest inglike laintes laulis oma grupiga üldse suvalisele viisile suvalisi sõnu :D
Peale karaoket läksime me suvakalt midagi vist baarist otsima, aga sattusime hoopis tantsupeole ja kuna meie pead ei olnud kell 00:30 just mitte kõige selgemad, tantsisme me makareenat ja ungari tantsu ja 80ndaid igale loole. Mitte just kõige lootusetum üritus, kuna asi läks rütmi ja ülilahe oli.
Kui me tagasi oma tuppa jõudsime, olid mõlemad vennad magama minemas, aga kuna meie unised ei olnud tahtsime kaarte mängida. Ps. me oleme superlärmikad, seega ei ole mõistlik jääda tuppa, kus on peaaegu normaalsed inimesed. Läksime siis välja. Leidsime, et koridor on parim koht kaartide mängimiseks. Mängisime ja saime sõbrad ja siis tekkis mäluauk, aga mingi hetk me vist läksime magama?
Teine päev? Oeh, see oli julmalt väsitav. Me sõitsime Stockholmis metrooga kuninga lossi lähedusse... ja noh jah...
Vaatasime kuningliku lifeguard saivings.... see ei ole üldse see, aga mul ei tööta hetkel õige sõnaraamat vist....iigaljuhul peale seda käisime muuseumis ja me Caroliga arutasime erinevaid värvikombisitnioone ja kleidi lõikeid. Aga samas muuseum oli võrratu.
Muuseumile järgnes väike sight seeing ja ma tajusin, e ma sobiksin pigem Rootsi, kui Eestisse. See viisakus, see rõõm.... see entusiast see oli lihtsalt võrratu. Inimesed jalutavad Sulle vastu ja naeratavad. Müüjad tervitavad ja kasutavad viisakaid žeste.... oeh.
Peale seda mõtlesime, et peaks tagasi laeva suunduma. Sel ajal, kui teised tegelesid kaardi joonte tagaajamisega, leidsime meie Cäruga kohvipoe.... Ma pole eluilmaski, mitte kunagi nii nii niiiii võrratut lattet joonud. See oli lihtsalt perfektne ja eriti veel arvestades fakti, et mul oli külm (Kuna mul muidu ei oleks? :D) Igaljuhul siis läksime me jalutades tagasi laeva poole. Me läbisime ühe suure poe (ja H&M) ning turu. Siis me tõttasime tagasi oma kajutitesse. Sellest hetkest saadik ei suutnud mina oma jalgu liigutada.... möödus 20 minutit ja me tegime oma 80 kükki ära ning läksime 2 korrust trepist üles sööma.
Õhtul käisime jälle karaokes... sellele aga järgnes meil sugulastega suur kaardimäng. Kui mu onu ka lõpuks lahkus, jõudsime me u. poole mängu peale, kui meie sõbrad meie juurde ilmusid. Me siis mängisime nendega natuke. Hiljem me vist läksime alla... õhh nüüd tuleb see raske osa, kus kõik järjekord on veel siiamaani sassis ja haiged mäluaugud on. Igaljuhul kunagi olid hästi suured lained ja kunagi me mängisime Caroliga liftisõitu (sõitsime kõikide liftidega üles-alla ja põgeneesime inimeste eest) Siis kunagi me randomilt istusime trepil ja värki. Siis me mängisime veel keset koridori kaarte mingi hetk ja kunagi tegin ma masaaži poistele.... rohkem ma tõesti ei mäleta....
Ühesõnaga oli võrratu võrratu võrratu reis ja kõige parem oligi see, et ma sain kellegi endasugusega lolli vabalt mängida :)
Kaks keelt?
OMG PALLIMERI!!!!!
Kohvik ;)
Kaks klappi taunidega
sussid <3
Karaoke?
What the heck am I????!?!?!?
TITAANIKKKK
Igav oll :D
Need värvid <3
?
LUIGEEEEEEEED EHK LINNUUUD!!! (vist?)
ART
Deep Cäru favoriidib laineid :3
OMFG UNICOOORNNN <3<3<3<3
Väga väsitav kodutee....
Olete te kunagi mõelnud, kui lahedad liftid tegelikult on? Raalselt. Nendega saab öö otsa üles-alla sõita ja seal sees saab tantsida nägusid teha, laulda, naerda ja kõike muudki, mida süda ihaldab.
Ühesõnaga oli paadis lift.
Ma käisin ühe võrratu seltskonnaga Rootsis. Need 3 päeva olid vist mu elu parimad päevad. Kas ma peaksin seda kirjeldama? Mõned soovivad küll. Kas ma teen seda? Haha lol, ma praegu ei ole õige mõistuse juures, seega ei.
Lühikokkuvõte siiski:
Ma ärkasin, läksin autoga Tartusse, seal bussi peale, kus me pm. terve tee minu kõigekallimaga mängisime sudokut ja hädaldasime, kui mööda kõik läheb. Jõudsime siis Tallinna ning liikusime seal oma suurte kottide ja lapsega sadamasse.
OMG SUURED LAEVAD!!! Seda lauset võisid kõik 2 km raadiuses kuulda mu venna suust, kui nad vaid õigeid asju välja suutsid lugeda.
Läksime siis paadile ja oma kajutisse ja värki ja igavlesime niisama.... nojah tegelikult minu ja Caroli koosviibimist ei ole iialgi võimalik nimetada igavlemiseks.
Kui kaubandus avati, tuuseldasime meie kahekesi ringi ja... ja mäluauk. Siis me käisime küüslaugu leibu söömas, mis lõppes sellega, et me läksime Caroliga kahekesi kaarte mängima. Mingi hetk läksime me väikelaste mängualasse mängima.... SEE OLI KÕIGE LÕBUSAM KOHT SELLES LAEVAS!!!
Siis hiljem õhtul läksime karaokesse. OMG see oli võimas. Kõik on täiega täis ja me kahekesi laseme suht mööda, aga samas Yolo, sest inglike laintes laulis oma grupiga üldse suvalisele viisile suvalisi sõnu :D
Peale karaoket läksime me suvakalt midagi vist baarist otsima, aga sattusime hoopis tantsupeole ja kuna meie pead ei olnud kell 00:30 just mitte kõige selgemad, tantsisme me makareenat ja ungari tantsu ja 80ndaid igale loole. Mitte just kõige lootusetum üritus, kuna asi läks rütmi ja ülilahe oli.
Kui me tagasi oma tuppa jõudsime, olid mõlemad vennad magama minemas, aga kuna meie unised ei olnud tahtsime kaarte mängida. Ps. me oleme superlärmikad, seega ei ole mõistlik jääda tuppa, kus on peaaegu normaalsed inimesed. Läksime siis välja. Leidsime, et koridor on parim koht kaartide mängimiseks. Mängisime ja saime sõbrad ja siis tekkis mäluauk, aga mingi hetk me vist läksime magama?
Teine päev? Oeh, see oli julmalt väsitav. Me sõitsime Stockholmis metrooga kuninga lossi lähedusse... ja noh jah...
Vaatasime kuningliku lifeguard saivings.... see ei ole üldse see, aga mul ei tööta hetkel õige sõnaraamat vist....iigaljuhul peale seda käisime muuseumis ja me Caroliga arutasime erinevaid värvikombisitnioone ja kleidi lõikeid. Aga samas muuseum oli võrratu.
Muuseumile järgnes väike sight seeing ja ma tajusin, e ma sobiksin pigem Rootsi, kui Eestisse. See viisakus, see rõõm.... see entusiast see oli lihtsalt võrratu. Inimesed jalutavad Sulle vastu ja naeratavad. Müüjad tervitavad ja kasutavad viisakaid žeste.... oeh.
Peale seda mõtlesime, et peaks tagasi laeva suunduma. Sel ajal, kui teised tegelesid kaardi joonte tagaajamisega, leidsime meie Cäruga kohvipoe.... Ma pole eluilmaski, mitte kunagi nii nii niiiii võrratut lattet joonud. See oli lihtsalt perfektne ja eriti veel arvestades fakti, et mul oli külm (Kuna mul muidu ei oleks? :D) Igaljuhul siis läksime me jalutades tagasi laeva poole. Me läbisime ühe suure poe (ja H&M) ning turu. Siis me tõttasime tagasi oma kajutitesse. Sellest hetkest saadik ei suutnud mina oma jalgu liigutada.... möödus 20 minutit ja me tegime oma 80 kükki ära ning läksime 2 korrust trepist üles sööma.
Õhtul käisime jälle karaokes... sellele aga järgnes meil sugulastega suur kaardimäng. Kui mu onu ka lõpuks lahkus, jõudsime me u. poole mängu peale, kui meie sõbrad meie juurde ilmusid. Me siis mängisime nendega natuke. Hiljem me vist läksime alla... õhh nüüd tuleb see raske osa, kus kõik järjekord on veel siiamaani sassis ja haiged mäluaugud on. Igaljuhul kunagi olid hästi suured lained ja kunagi me mängisime Caroliga liftisõitu (sõitsime kõikide liftidega üles-alla ja põgeneesime inimeste eest) Siis kunagi me randomilt istusime trepil ja värki. Siis me mängisime veel keset koridori kaarte mingi hetk ja kunagi tegin ma masaaži poistele.... rohkem ma tõesti ei mäleta....
Ühesõnaga oli võrratu võrratu võrratu reis ja kõige parem oligi see, et ma sain kellegi endasugusega lolli vabalt mängida :)
Väga väsitav kodutee....
Sellega siis postitus otsas, aga kirjand tuleb ka hiljem. :)
Päikeselist lund ja lendavaid konni! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar