Mõned asjad elus muutuvad vaid pisut raskendatud variandi poole.
Mäletan veel seda, kui aastaid tagasi olime me Inglise Kolledzis. Lõbutsesime. Käisime ringi magamiskottides ja mängisime ussikesi. Lasime treppidest alla ja tantsisime.
Üks hetk tulid meile ka abilised, kes tõmbasid meid trepist alla. Üks eriti hoogne härra lausa suure rohelise mütsiga tõmbas mind mitte ainult treppidest alla, vaid ka üles.
Paar aastat hiljem, ühel pühalaupäevasel öösel tassiti mind lausa kätel trepist üles.
Jah, see oli laulupidu. Ei, ma ei laulnud. Ma mängisin trummi :3
Kogu selle asja vahepeal toimus nii palju traagilist. Eriti traagilised olid kõik kohtumised kõigi inimestega, keda ma vaevu ära tundsin, aga sellegi poolest jagasin soojemaid kallistusi, kui kunagi varem. Üks eriline kallistus oli veel eriti soe, aga selle kohta leiate teisest blogist
kuhu jätkuvalt saab sisse lihtsalt saates mulle oma meili aadress. (Seda on võimalik teha ka anonüümselt igal pool ka. siia postituse alla kommenteerides.)
See oli võimas pidu. Nii palju kui ma seda live'is nägin ja kui palju üleüldse kõike nägin ja nagu lihtsalt. agaögaöglnjasölhnawröijpaiwrjgö
Nüüd? Nüüd ma lihtsalt istun edasi kodus, teetass kõrval ja loen. Nii palju raamatuid on mul veel lugemata ja see tekitab depressiooni.
Kui lugemisest isu täis saab, tegelen ka pillidega. Kusjuures mul on viiul. Mulle väga ei meeldi see pill, kuna ma väga ei oska seda mängida. Mõned lood mängin küll väga vigaste nootidega ära, aga see ei kõla üldse mitte nii, nagu see peaks kõlama. Vabandust naabrid.
Pillide jutule jõudes, leiab mind folgil nii mõneltki lavalt. Mitte väga ametlikult, aga ega ma nii kui nii kedagi ei kutsu ju :D
(Stalkides Eliise Ossi leiab lisaks salapärasele teise koha saavutamisele oma imelise essega ka selle: http://www.vorufolkloor.ee/performer/carol-maask-ja-eliise-oss/)
Te ei kujuta ette, kui hirmus see on, kui päike üldse peale ei tule. Isegi kui Sa oled rannas terve päev (läbimärjas kleidis, kuna mõnel meist on väga kuri tuju, kui teda pritsida natuke) ja päike ka meeletult paistab.
Puhtavereline albiino luik siinpool ju siiski.
Millega ma veel tegelen? Ee.... ma loen, kirjutan muusikat, mängin muusikat, loen edasi.... magan.... ee.... eee...... ehhee..... loen veel natuke :D
Kuna ma kahtlen, et ma nii pea järgmise postituse korraldan, siis saagem tuttavaks minu netiavarustega:
twitter: @lolossuizbach
ask: @ossuxd (see on väga mõttetu)
connected2me: http://connected2.me/ossuxd (palun lugeda instruktsioone)
sayatme: http://sayat.me/ossuXD (ee...)
Ps. mul on fb ka. Aga suva tollest. :D
aga nüüd ma lõpetan. Loodetavasti said inimesed, kellele miskipärast meeldib minu blogi stalkida, mingisuguse rahulduse ning nüüd mõnda aega ei tüüta mind nii intensiivelt.
Ps. ma ei vastuta, kui mõni eraisik end siit tekstist ära tunneb.
Palju päikest, rõõmu ja rumalusi! ;)
