Seistes... lihtsalt seistes. Tundes...
Tuul, sügis, rahutus...
Värvid, lõhnad....
Seista suure tee ääres, liiklusummikute kõrval, kui kollased, punased, rohelised, pruunid lehed igal pool ümberringi lendlevad. Tunda seda lõhna, mis sügis tekitab, seda rahu.... Lihtsalt seista ja tunda end, kui üks nendest lehtedest. Tunda, et olen iga hetk valmis lendlema selle tuule käes, nagu iga teine leht minu ümber. Värvilisena. Erilisena. Õhulisena. Viimasena... lihtsalt lennelda kaugemal ja kaugemale, kuni enam kodu ei paista.
Miskipärast ma ei kahetse oma otsuseid. Ma ei tunne, et ma oleksin midagi valesti teinud. Kõik tundub nii õige, nii perfektne. Pakun, et keegi ei mõista, kuidas koolis, sellisel ajal saab kõik kõige paremini tunduda, aga ma pole iial oma eluga nõnda rahul olnud.
Mul on tunne, nagu mul oleks lootust elus kaugemale jõuda. Mul puuduvad sihid, aga ma tunnen, et ma jõuan kaugemale, kui mu eesmärk on.
Kõik lihtsalt on paigas. Oma õiges paigas.
Räägiksin ka pisut oma plaanidest laiemalt.
Nagu nii mõnedki teavad, siis alustasin seda õppeaastat kahes koolis. Üks neist jäi aga pooleli, kuna mul lihtsalt tekkis soov tegeleda muusikaga intensiivsemalt.
Siin ma nüüd olen, noodistan rockmuusikat, komposeerin ja koostan plaani korraldada grupp inimesi, kes selle noodi mulle maha laulavad. Kui keegi soovib abi/soovitusi/kurjustavaid sõnumeid minuga jagada, siis olen igal pool olemas (:
Muidugi tegelen ka edasi oma muusikaga. You know, them popsongs, that have no meanings. Kõik laabub võrratult :3
Et jah, elu on ilus. NAUTIGE SEDA! NAUTIGE LOODUST! NAUTIGE VÄRVE! Varsti neid enam ei ole ;)
Palju paisid,
Ossu
Tuul, sügis, rahutus...
Värvid, lõhnad....
Seista suure tee ääres, liiklusummikute kõrval, kui kollased, punased, rohelised, pruunid lehed igal pool ümberringi lendlevad. Tunda seda lõhna, mis sügis tekitab, seda rahu.... Lihtsalt seista ja tunda end, kui üks nendest lehtedest. Tunda, et olen iga hetk valmis lendlema selle tuule käes, nagu iga teine leht minu ümber. Värvilisena. Erilisena. Õhulisena. Viimasena... lihtsalt lennelda kaugemal ja kaugemale, kuni enam kodu ei paista.
Miskipärast ma ei kahetse oma otsuseid. Ma ei tunne, et ma oleksin midagi valesti teinud. Kõik tundub nii õige, nii perfektne. Pakun, et keegi ei mõista, kuidas koolis, sellisel ajal saab kõik kõige paremini tunduda, aga ma pole iial oma eluga nõnda rahul olnud.
Mul on tunne, nagu mul oleks lootust elus kaugemale jõuda. Mul puuduvad sihid, aga ma tunnen, et ma jõuan kaugemale, kui mu eesmärk on.
Kõik lihtsalt on paigas. Oma õiges paigas.
Räägiksin ka pisut oma plaanidest laiemalt.
Nagu nii mõnedki teavad, siis alustasin seda õppeaastat kahes koolis. Üks neist jäi aga pooleli, kuna mul lihtsalt tekkis soov tegeleda muusikaga intensiivsemalt.
Siin ma nüüd olen, noodistan rockmuusikat, komposeerin ja koostan plaani korraldada grupp inimesi, kes selle noodi mulle maha laulavad. Kui keegi soovib abi/soovitusi/kurjustavaid sõnumeid minuga jagada, siis olen igal pool olemas (:
Muidugi tegelen ka edasi oma muusikaga. You know, them popsongs, that have no meanings. Kõik laabub võrratult :3
Et jah, elu on ilus. NAUTIGE SEDA! NAUTIGE LOODUST! NAUTIGE VÄRVE! Varsti neid enam ei ole ;)
Palju paisid,
Ossu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar