Haige olemine tekitab kurbust. Või tekitab kurbus haigust.... pigem esimene variant, kuna ma pole otseselt kurb.
See nädal on nii mälestamist täis. Mu elus pole küll midagi nii ränka toimunud, aga lihtsalt minevik tuleb kõik tagasi.
Kõikideks nendeks jõulukontserditeks valmistumine, mida mul enam pole. Need hetked, mil mulle antakse jõululaulu noot kätte ja esimesest noodist vajun ma ära sellest ruumist ja kusagile paksu lume sisse, jõulukaunistuste keskele, lähedaste juurde. Oeh, jõulud.
Teate, ma olen nii õnnelik, et ma sain käidud Elleris. Mitte selle pärast, mida ma seal otseelt õppisin, vaid selle pärast, et ma õppisin, et ma pole üldse inimene, kes muusikat õpiks. Ma tahan lihtsalt muusikat kõigiga jagada. Neile seda õpetada ja neid muusikaalaselt suunata. Ma ei taha õppida proffessionaalseks muusikuks.
Muusika :3
Istuda oma viimasel aktusel, kõigi oma kaaslõpetajatega, osadega, keda ma kogu selle 10 aasta jooksul esimest korda üldse nägin, ja kuulata seda, kuidas ma olen lõpetanud muusikakooli... see ei olnud raske. Raskem oli mõelda sellele, et järgmisel nädalal ei istu ma enam muusikakooli fuajees mingite suvaliste inimestega, kellega saadakse sõbraks lihtsalt, kuna nad jagavad süüa ja oodata ühistunde, kuhu tegelikult keegi ei tahtnud minna, aga siiski läksime ja lõbutsesime.
Kõige raskem oli siiski see, kui ma pidin kõik need pillid tagasi viima. Kui ma põhimõtteliselt kaotasin õiguse astuda iga kell akordioni klassi, võtta sealt pill ja minna teise ruumi mängima lugusid, mida tegelikult polnud üldse vaja harjutada... mis tegelikult polnud üldse minu repertuaaris. Ja need kontrabassid, üks kotis ja teine lihtsalt pilliruumi nurgas, mis olid alati häälest ära, aga mis sellegi poolest kõlasid nii hästi.
See eriline tšello, mis juhtus lihtsalt olema ja mis kõlas õpetaja meelest halvasti, aga minu jaoks perfektselt. Ja see väga halb viiul koos oma väga halva poognaga, millega sai mängitud käed tundetuks ja siis veel pisut....
Ja see klaver suures saalis, mida ei julgenud kunagi näppida, kuna ma ei oska klaverit mängida....
Mul on meeletu igatsus.
https://www.youtube.com/watch?v=dHf_mO0LlWs midagi võrratut :3
https://www.youtube.com/watch?v=dHf_mO0LlWs sama lugu, aga see väärib teist korda :D
Head päeva (:
Püsige terved ja kui te tunnete, et te olete surmhaiged, siis palun, ärge minge jooksma!
See nädal on nii mälestamist täis. Mu elus pole küll midagi nii ränka toimunud, aga lihtsalt minevik tuleb kõik tagasi.
Kõikideks nendeks jõulukontserditeks valmistumine, mida mul enam pole. Need hetked, mil mulle antakse jõululaulu noot kätte ja esimesest noodist vajun ma ära sellest ruumist ja kusagile paksu lume sisse, jõulukaunistuste keskele, lähedaste juurde. Oeh, jõulud.
Teate, ma olen nii õnnelik, et ma sain käidud Elleris. Mitte selle pärast, mida ma seal otseelt õppisin, vaid selle pärast, et ma õppisin, et ma pole üldse inimene, kes muusikat õpiks. Ma tahan lihtsalt muusikat kõigiga jagada. Neile seda õpetada ja neid muusikaalaselt suunata. Ma ei taha õppida proffessionaalseks muusikuks.
Muusika :3
Istuda oma viimasel aktusel, kõigi oma kaaslõpetajatega, osadega, keda ma kogu selle 10 aasta jooksul esimest korda üldse nägin, ja kuulata seda, kuidas ma olen lõpetanud muusikakooli... see ei olnud raske. Raskem oli mõelda sellele, et järgmisel nädalal ei istu ma enam muusikakooli fuajees mingite suvaliste inimestega, kellega saadakse sõbraks lihtsalt, kuna nad jagavad süüa ja oodata ühistunde, kuhu tegelikult keegi ei tahtnud minna, aga siiski läksime ja lõbutsesime.
Kõige raskem oli siiski see, kui ma pidin kõik need pillid tagasi viima. Kui ma põhimõtteliselt kaotasin õiguse astuda iga kell akordioni klassi, võtta sealt pill ja minna teise ruumi mängima lugusid, mida tegelikult polnud üldse vaja harjutada... mis tegelikult polnud üldse minu repertuaaris. Ja need kontrabassid, üks kotis ja teine lihtsalt pilliruumi nurgas, mis olid alati häälest ära, aga mis sellegi poolest kõlasid nii hästi.
See eriline tšello, mis juhtus lihtsalt olema ja mis kõlas õpetaja meelest halvasti, aga minu jaoks perfektselt. Ja see väga halb viiul koos oma väga halva poognaga, millega sai mängitud käed tundetuks ja siis veel pisut....
Ja see klaver suures saalis, mida ei julgenud kunagi näppida, kuna ma ei oska klaverit mängida....
Mul on meeletu igatsus.
https://www.youtube.com/watch?v=dHf_mO0LlWs midagi võrratut :3
https://www.youtube.com/watch?v=dHf_mO0LlWs sama lugu, aga see väärib teist korda :D
Head päeva (:
Püsige terved ja kui te tunnete, et te olete surmhaiged, siis palun, ärge minge jooksma!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar