Nädal on möödunud viimasest postitusest... väga imelik on lugeda, kuidas tervitusi saadetakse välismaalt, kuna ma ju olen olnud eemal oma perest, aga seda vaid 60 km.
Üksinda... vanaemaga elamine on katsumus. Okei, nali. Katsumus on mitte ära surra igavusse.
Algus läks muidugi väga ladusalt- esimene päev otsisime koera taga ja mina tegin suurpuhastuse. Teine päev käisime koeral järel. Siinkohal tahan kurta muret, et Võru loomade varjupaik võiks oma asukohta täpsustada (:
Siis ma surin päev.
Tuli Matu külla. Oli lõbu laialt :D
Siis ma võtsin end kätte ja tegin nädala jagu tööd ära, ehk niitsin kõik muru ja lakkisin põranda ja koristasin ja... ja... ja... ehhh, midagi tegin veel.
On pühapäev. Ma olen maganud 4 tundi. Ja söönud väga palju. Positiivsest küljest käisin täna jooksmas, nagu mul see ülepäeviti tavaks on ja väike backstory- ma kunagi jooksin hästi palju.. ma ei mäleta, kui palju, aga palju rohkem, kui praegu. Siis ma jäin oma põlvedega haigeks. Alguses jooksin küll, aga üks hetk enam ei jooksnud (Insert dramatic music). Ja siis ma puhkasin aasta aega spordist ja hakkasin enda heaolu nimel jälle vaikselt liikuma. Alguses tegin pisikesi ringe. Paar minutit, peaaegu km. Siis hakkasin suuremaid tegema jne, nagu see sport ikka käib ja nüüd, suvel olen ma end täiesti kokku võtnud ja alustanud programmi 'suveks vormi' mis oleks Eestis elades väga irooniline ja vastupandamatu pakkumine, arvestades, et Eestis suve pole... Aga nüüd, üle pika aja... ma jooksin nii palju ja oleksin veel jooksnud and it felt so great, sest ma olen terve ja ükski asi ei valutanud ja göanrgöaonglangajnga #Ekstaas.
Nii siis minu igapäevategevustest:
Õhtuti ma istun aknal ja naudin päikeseloojangut.
Okei, sellel postitusel polnud mõtet. :D
BAIII!!!!!!!!!!!
Üksinda... vanaemaga elamine on katsumus. Okei, nali. Katsumus on mitte ära surra igavusse.
Algus läks muidugi väga ladusalt- esimene päev otsisime koera taga ja mina tegin suurpuhastuse. Teine päev käisime koeral järel. Siinkohal tahan kurta muret, et Võru loomade varjupaik võiks oma asukohta täpsustada (:
Siis ma surin päev.
Tuli Matu külla. Oli lõbu laialt :D
Siis ma võtsin end kätte ja tegin nädala jagu tööd ära, ehk niitsin kõik muru ja lakkisin põranda ja koristasin ja... ja... ja... ehhh, midagi tegin veel.
On pühapäev. Ma olen maganud 4 tundi. Ja söönud väga palju. Positiivsest küljest käisin täna jooksmas, nagu mul see ülepäeviti tavaks on ja väike backstory- ma kunagi jooksin hästi palju.. ma ei mäleta, kui palju, aga palju rohkem, kui praegu. Siis ma jäin oma põlvedega haigeks. Alguses jooksin küll, aga üks hetk enam ei jooksnud (Insert dramatic music). Ja siis ma puhkasin aasta aega spordist ja hakkasin enda heaolu nimel jälle vaikselt liikuma. Alguses tegin pisikesi ringe. Paar minutit, peaaegu km. Siis hakkasin suuremaid tegema jne, nagu see sport ikka käib ja nüüd, suvel olen ma end täiesti kokku võtnud ja alustanud programmi 'suveks vormi' mis oleks Eestis elades väga irooniline ja vastupandamatu pakkumine, arvestades, et Eestis suve pole... Aga nüüd, üle pika aja... ma jooksin nii palju ja oleksin veel jooksnud and it felt so great, sest ma olen terve ja ükski asi ei valutanud ja göanrgöaonglangajnga #Ekstaas.
Nii siis minu igapäevategevustest:
Õhtuti ma istun aknal ja naudin päikeseloojangut.
Okei, sellel postitusel polnud mõtet. :D
BAIII!!!!!!!!!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar