:(

 Kõik on mingi megamazes ja siis mina muretsen oma üksinduse pärast. Mitte just selles mõttes, mida paljud arvavad, aga just selles mõttees, et ma pean iseendaga 5 inimese telki jagama ja väljas pole just kõie soojem ilm :(. Eelmine aasta olin üksinda. Ma magasin kahe kampsuni, pikkade varrukatega pluuzi ja kahe paari pükste ja villaste sokkidage. Usu või ära usu, aga minu magamis kottis oli ikkagi sitaks kälm. Ma võin vanduda, et isegi sügislaagris too öö, kui meil tuld enam polnud, oli 200 korda sooojem. No muidugi oli ju 12 poissi ikkagi kõrval juuh XXD (No worries- they all hated me :D)
 Siiski olen millegi pärast hirmus rõõmuz. Kõik maailm on lihcalt väga võrratu. Olenjuba v'hemalt 5 aastt mõelnud, mis mu peas toimub, niit pole väga mõtet ksida, kuidas ma saan sellistel hetkedel rõõmus olla :(