Rõõm ja kurbus

 Miks küll kõik ei võiksiki hea olla? Elu oleks ilus ja võibolla eksiseeriks ka perfektsus. Sellegipoolest olen ma rõõmus. Rõõmus võib ju olla ka siis, kui Sa ei taha enam elada, kuna old liiga väsinud sellest mõttetusest, mis Su silme ees igapäevaselt vedeleb. Rõõmus võib olla ka siis, kui Sa nutad- nutmine aitab alati muresi mingil määral lahndaada, kuna suudad end niiood välja elada. Rõõmus võid ju ka olla siis, kui oled uppumisäärel- saad kogeda palju uusi asju :).
 Samas kurbus on palju raskem juhus. Sa ei saa olla kurb väga heade sõprade keskel. Sa ei saa olla kurb, kui Sa leiad midagi/kedagi perfektset. Saei saa olla kurb, kui midagi imelist juhtub, kuna see on lihcalt kuidagi absurdne.
 Olla võib ju sel juhul alati rõõmus?