neljapäev, 6. september 2012

#3

 Alguses sattusin ma lollide maale. Tegin selle leevendamiseks väikese jalutuskäigu, aga see ei olnud vist küll kõige parem mõte. Nimelt nägin kohutavat unenägu.


 Magasin rahulikult. Mul vedas, et minu alla jäid pehmed kott-toolid. Aga äratus nii meeldiv polnud. No ikka on ju tore, kui Sind suudlusega äratatakse, aga samas pole just kõik suudlused nii teretulnud.  Ei, asi polnud mitte valesti suudlemises, vaid vales inimeses... no õigem oleks vist öelda olendis... koerad vist inimesed ju ei ole...
 Nojah, ega see ju nii hull tegelikult polnudki- sai varem üles ju ikkagi. Sellegi poolest hiljem oma telefon kott-tooli alt avastada ja kogu öine romaan leida... vägagi vigasena.... ma pigem suudleksin elevantidest ehitatud banaani.
 Ülimalt tigedana hakkan end riidesse toppima. Vedas mul sellega, et unenägu oli osaliselt meeles. Uurisin siis natuke selle kummalise õuduka tähendusi. Täpselt sama, mis iga unenägugi- palju õnne, raha ja armastust. Ma olen viimasel ajal lihtsalt kaotanud oma usu ennustustesse tänu tulevasele "armastusele". No tõesti! Kes armastaks minusugust hullu? Ja ega tegelikult mina ka mingit "suhet" ei taha.
 Lähen siis tigedalt taaskord jalutama. Nüüd on linna ilmunud palju rahvast. Mulle ei meeldi inimeste seltskond. Mulle ei meeldi, kui võõrad inimesed vahivad mind. Mulle ei meeldi vaadata teistele otsa ja jõllitada, kuni nad mööduvad. Ja mulle ei meeldi tervitada tänaval tuttavaid. Ma tahaks vist pigem elada maailmas üksinda... või siis lihtsalt elada mingi väikese, vaikse üksiku saare peal. Saarel, kus on vähe kiskjaid ja rikkalik loodus. Loodus, mis sisaldaks puid, põõsaid, kive, puhast, valge liivaga randa ja lilli. Lilli, mis on kollased, lillad, punased, roosad, valged ja mustad.
 Sellel üksikul saarel võiks olla terve mägi kaetud ustade roosidega. See oleks ohtlik ja samas võrratu. Täpselt nagu muinasjutulise välimusega mehed. Nad näevad väljaspoolt nii imeilusad välja ja kui Sa nendega lõpuks räägid, saad Sa okkaga hirmsa kriimustuse. Sa tunned hirmsat valu, aga samas ei saa kõike ju lihtsalt jätta...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar