Miks ei võiks päiselus kehtida väljend 'happy ever after'? Miks peab kõik esimesest silmapilgust armudes käest lendama? Miks ei võiks kunagi üks headest asjadest lõppeda hästi?
Ei!
Ühesõnaga möödus minust taaskord üks häppi ever äfter. Aga ega ma sellest nüüd küll ei räägi :D (Inimesed vb. tulevad kallale)
Alustame algusest:
2 TUNDI SÕITU! SÕITSIME, JUTUSTASIME, NAERSIME JA MIKS ON MUL CAPS LOCK PEAL?
Kui me kohale jõudsime, unustas austatud Carol Stiinale helistada, niiet välisukse avanedes kõlas pikaldane, valjuhäälne karjatus.... ja algas kalli-ralli vanade sõpradega.
Me istusime umbes pool tundi all koos kõigi oma kottidega, kuna meile lubati saal magamiseks. Meile tutvustati ilusti maja ning mind lubati isegi tuppa, kus oli palju akordioneid ja transa.
Söögi kellaajaks jõudis kohale ka Carmen. Ja see oli nii nunnu :D (vaikin sel kohal nata)
Siis me saime süüa... ja nüüd ma räägin päevakavast?
Aga peale söömist saime kõik saalis kokku ning algas tutvustamine ja stuff ning Kadri õpetas meile lugusid. Päeva 'lõpetasime' me tantsimisega.
Ma ei oska kirjeldada enam laagreid!
Kokkuvõttes:
Me sõime, jõime, naersime, rääkisime ning veetsime kaks ööd magamise asemel lauldes ja tantsides. Mina ja Carol vallutasime täielikult Ungari tantsu. Tõsiselt kaa. Me lõpuks lihtsalt hüppasime mööda saali ringi ja oletasime, et me tantsime. SIISKI OLI SEE VÕIMAS!
Ja kõige parem selle kõige juures oli see, et me saime veeta väärtusliku aega varem kohatud sõpradega ning kohtusime ka uute, huvitavate inimestega.
Koju jõudes oli mul vist igatsus nii suur, et ma lausa tajusin oma viieteistkümnenda meelega seda, kuidas 2 tunni pikkune sõit võib muuta inimesi. No mitte selles mmõttes, et mina oleksin muutunud või midagi sellist, aga just see, et siin, Võrus elavad inimesed on hoopis teistsugused, kui Jõgeva omad. Kodulinnas tundub kõik nii kinnine ning teistsugune.
Aga ma kirjeldasin selle ära. Kõik vaheinformatsioon, mida pole inimestel vaja teada, on siia märksõnadena, vihjetena, märkidena kirja pandud ning kõik põhiline on igaveseks... või noh... saate aru küll.... siia jäädvustatud.
Paar rõõmsameelset pilti kaa:
Ei!
Ühesõnaga möödus minust taaskord üks häppi ever äfter. Aga ega ma sellest nüüd küll ei räägi :D (Inimesed vb. tulevad kallale)
Alustame algusest:
2 TUNDI SÕITU! SÕITSIME, JUTUSTASIME, NAERSIME JA MIKS ON MUL CAPS LOCK PEAL?
Kui me kohale jõudsime, unustas austatud Carol Stiinale helistada, niiet välisukse avanedes kõlas pikaldane, valjuhäälne karjatus.... ja algas kalli-ralli vanade sõpradega.
Me istusime umbes pool tundi all koos kõigi oma kottidega, kuna meile lubati saal magamiseks. Meile tutvustati ilusti maja ning mind lubati isegi tuppa, kus oli palju akordioneid ja transa.
Söögi kellaajaks jõudis kohale ka Carmen. Ja see oli nii nunnu :D (vaikin sel kohal nata)
Siis me saime süüa... ja nüüd ma räägin päevakavast?
Aga peale söömist saime kõik saalis kokku ning algas tutvustamine ja stuff ning Kadri õpetas meile lugusid. Päeva 'lõpetasime' me tantsimisega.
Ma ei oska kirjeldada enam laagreid!
Kokkuvõttes:
Me sõime, jõime, naersime, rääkisime ning veetsime kaks ööd magamise asemel lauldes ja tantsides. Mina ja Carol vallutasime täielikult Ungari tantsu. Tõsiselt kaa. Me lõpuks lihtsalt hüppasime mööda saali ringi ja oletasime, et me tantsime. SIISKI OLI SEE VÕIMAS!
Ja kõige parem selle kõige juures oli see, et me saime veeta väärtusliku aega varem kohatud sõpradega ning kohtusime ka uute, huvitavate inimestega.
Koju jõudes oli mul vist igatsus nii suur, et ma lausa tajusin oma viieteistkümnenda meelega seda, kuidas 2 tunni pikkune sõit võib muuta inimesi. No mitte selles mmõttes, et mina oleksin muutunud või midagi sellist, aga just see, et siin, Võrus elavad inimesed on hoopis teistsugused, kui Jõgeva omad. Kodulinnas tundub kõik nii kinnine ning teistsugune.
Aga ma kirjeldasin selle ära. Kõik vaheinformatsioon, mida pole inimestel vaja teada, on siia märksõnadena, vihjetena, märkidena kirja pandud ning kõik põhiline on igaveseks... või noh... saate aru küll.... siia jäädvustatud.
Paar rõõmsameelset pilti kaa:
MA SAIN PILDI KOOS STINA JA EVELINIGA KAA!!!!!!!
Ja siis veel emotsionaalsed momendid koos Ragnari kitarriga:
JA KÕIGE VIIMASENA *trummipõrin*
Mina ja mina2 tantsimas oma laagri viimast nõianeitsit:
Pildid Stinalt
HÜVASTI! ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar