kolmapäev, 5. veebruar 2014

Kirjandus 4

17.02

Ma ärkasin kolm päeva tagasi siin rauast puuris. See ei ole nagu mingi linnupuur, kuna trellide asemel o  rasked metalsed seinad, kuid me oleme kõik siia kokku surutud. Meid on kümme. Mina, minu lähedane isik X (edaspidi X), üks isa koos oma kolmikutest tütardega. Kaks vanaproat, üks teismeline poiss ning naine. Kui me siia sattusime -keegi ei tea kuidas- olid meil vaid meie riided. Mitte midagi muud. Meil on siin puuris õnneks üks eraldi ruum, mille kaudu me saame käimlat kasutada ning nimelised akna avad, läbi mille pannakse meile kolm korda päevas süüa. Tundub isegi hea... kui Sul ei oleks totaalne klaustrofoobia ning kerged sümptomid hulluks minemiskes.
Keegi meist ei olnud tegelikult vaimselt terve. Ja miski oli meil kõigil puudu, seega nii ahvatlev, kui ka võib olla soe metallist elamu korraliku toidu ning pilvedest pehmema voodiga.... ei suutnud me sinna jääda.
Mul tekkis tihtj paanika hood ning ainukesed, kes mulle läheneda suutsid, olid X ja need pisikesed tüdrukud. Tihti aga ei saanud X minu juures olla, kuna tema oli üks inimohvritest. Tema, tüdrukute isa, ühte vanatädi ja seda teismelist poissi viidi iga kahe tunni tagant ruumist välja. Nad läksid, olid mingi kindel aeg ning saabusid iga kord uute haava laadsete asjadega. Nad ei tohtinud midagi öelda, kuna muidu üks meist tapetakse, seega leppisime ühtselt teadmatusega.
Me ei suhelnud üksteisega väga. Enamus ajast oli ruum täiesti vait. Ainukesed erandid olid üksikud valukarjed ohvrite poolt, minu hüsteeria hüüded või vaikne nuuksumine kusagil nurgas. Isegi tüdrukud ei teinud häält. See kõik oli liiga paigast ära.
Möödus kaks päeva ning ma leidsin selle päeviku ühest seina august. Siin ei ole midagi kirjas pealr minu sõnade. Täna on minu esimene sissekanne ning ma loodan, et see jääb viimaseks. Mitte minu surma, vaid pääsemise tõttu.
Y.

Ma ei tea kas sellest saab järg, aga loodetavasti on see midagi. Ps. Valged varjud on avatud kõigile, kes oma meiliaadressi mulle annavad http://valgedvarjud.blogspot.com/2014/02/mu-ema-pani-mulle-j-arsti-juurde-aja.html?m=1

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar